Heh, mulle jõudis kohale,et mul pole enam häid sõpru, neid kelle õlale toetuda.
Jah, Maarja on, kuid praegu on tal lapsega nii palju tegemist. Ta küll on mu vöga hea sõbranna, kudi praegult on temaga teised lood.
Kõikidelt mu vanadel headel sõpradel on elu edasi läinud, midagi väga muutund. Ainult mul ei ole. Ma saan täitsa aru, miks ja hea ongi. Lihtsalt nukker, et mul pole.. ja veel nukram, et olen jäänud nüüdseks üksi.

Üksindus ok ikka jugeb asi. Jah, sul vüib küll palju inimesi ümberringi olla, kuid see veel ei tähendak, et sa pole üksi.
KÕik mu ümber tundub nii võlts ja tehisilik olevat... Kuida ma seda küll varem pole taipand. Kuidas ma sellel olen lasknud juhtuda?
Mul on kürini neist ühepoolsetest suhetest. MIks pean alati mina olema see, kes otsib kontakti, see ke shoiab suhet elavana. Miks see on alati nii, et kui mõtlen, et ma vahelduseks ise ühendust ei võta, siis see suhe hääbudki... Hämmastav on, et see on 99% juhtudel sedasi. Ma ei tea kuidas ma selle küll ära olen teein :(

Mis väärtus mul üldse on? Räägitakse, et kõigil on omad tugevdused. Ma väha tahaks teada,mis need minul on. Ma ise ei tea, ja kui keegi ütleb mulle, siis tundub see vaid võik välispilt olevat. Ma isegi ei tea,mis on mu tugevused. Mul väga vaja, et mulle seda öeldakse, sest ma tegelt ka ei tea.
Ma tunnen, et ma ei oska midagi väga hästi. Mis on minus see eriline? Mille poolest ma ole omamoodi?

Ma isegi ei tea seda, mis on mu unitused, mis on need asjad, või see, mille poole ma püüelda tahan. Kuida ma saan selle poole püüelda, kui ma ei teagi,mis see on???...
Ma olen ikka nii katki, et annab olla... Samas, ilmselt pole ma kunagi terve olnudki...

Miks mul pole parimat sõpra,kellega juba väiksest saati koosolnud ja kellegaon mida meenutada? Kellega on alati migenid seoseid. Mulon aegajalt mõni paril sõbranna olnud, kuid need muutuvad koguaeg? Miks? Kas ma ei oska oma sõpru hoida? Neid väärtustada?Tundub nii... Nukker, kes mulle seda õpetaks?