Mässan siis juba pikkaaega siin ühe tähtsa dokumendiga. Eriti tore on see, et see läheb teiste inimeste otsustamisele, kas läheb sedasi läbi või miskit tuleb muuta.
Ma ennem teadsin, et see koosolek on 14.sep, kuid ülla ülla, eile õhtul öeldi siis, et see kosoolek on homme 9.sep ning kõigetoredam selle juures see, et ma pidin selle täna lõunaks ära saatma.
Ma hakkan alles nüüd seda valmis saama.
Pole täna kooligi jõudnud, kuna üritasin seda kõike kokku panna, mis mitme koosoleku peale arutatud.
Eks näis mis saab.
Saadan täna õhtul ikka ära, loodan, et nad siiski võtavad selle päevakavva. Kuna järgmine koosolek tuleb neil ikka ma ei tea mis aja pärast alles.

Ah ärge pange tähele, mul suht maseka periood. Jälle see moment, kus sada üks miljon jama korraga kokku jookseb ning pole enam jõudu neile vastu panna.
Üks sõber tegi eile hea pakkumise, lennaku ma usasse, lennu pean ise maksma sealse elamise maksab ta kinni. Kuradi super pakkumine. Oleks mul nüüd avrel see 13 tonni, et lennukipiletid osta :D
Mul pol arvel 30 ka mitte praegu :D

Avastasin ka seda, et kui tegelikult jama on. Siis ega kedagi abis seda likvideerimas ei ole. Kõik on olemas vaid siis, kui on isiklik kasu või tunnustamine sees. Kohe kui asi natukene kehvemaks keerab on kõik kadunud nng nii hõivatud, et ei saa mõnda sõnagi öelda.
Nii armas ju.

Nii tore on Riinaga jälle rääkida. Ta oskab mind alati rahustada ja rõõmustada. Ta kuidagi väga hästi mõistab mind. Aind nii kahju, et ta meil nii kaugel nüüd elab :(