Njah, mul on vaja eksamiteks õppida, kuid jah, ma teen kõike muud, kui suudan õppima asuda. Pigem koristan isegi ning nüüd, keset ööd vahin järgmist filmi. Kusjuures täiesti mõtetu film (Watch Together Again for the First Time). Ma isegi mõtlesin selle pooleli jätta. Kusjuures, tavaliselt vaatan ma ikkagi filmi lõpuni. Mitte, et ta nüüd nii jura oleks, vaid kell juba nii palju, ja tegelikult ma peaksin pigem õppimisega tegelema, vahet pole aks siis praegu või hommikul, kuid peaksin hoopis sellega tegelema. Ja see film, pool filmi on läbi, kuid tundub, et mingit pointi asjal taga siiski pole. Räägib lihtsalt mingist perekonnast, kes tavaliselt jõule ei pea, kuid nüüd teevad seda ning aina tülitsevad ja vaidlevad ning õde on õelt mehe üle löönud, kellega nüüd abiellub jne. seega suht mõtetu. Ilmselt jääbki pooleli.

Vahepeal helistas Küte. Ta ikka mul nii tore sõber. Pidin alguses sel nv olema tartus, eksamite pärast loobusin. Kuid tal oli see meeles. Tahtis mind grillima kutsuda. Nii tahaksin minna. Kuid jah, pean need paar eksamit veel üle elama ning siis saan tartu oma sõprade muurde. Mulle tundub, et kogu mu elu on tartus, vähemalt prageu, ning tallinnas olen kui mingi veidrik. Nt kasvõi see, et ma jõõn üksinda praegu veini. Vajasin mingit lõõgastust. Kuid jah, see on ikka väga ebanormaalne, et ma seda veini joon siin üskinda. Ma nii igatsen tartu oma sõprade juurde. Neid seal päris mitu, kelle ma nii unarusse jätnud, mul lihtsalt lausa nii-nii-nii-nii jube piinlik...

Jah, see film jäigi pooleli. See polnud isegi mitte najlakas...

Parem kommenteerin ühte teist filmi, mida vaatasin mõned päevad tagasi. "Lying to Be Perfect" Mis mulle selles filmis siis meeldis... Nt see et inimesi hinnatakse nende välimuse põhjal. Nt pidas peatoimetaja kirjaniku liiga paksuks, et olla raamatu kirjutaja või esikaanel. Seega lõi ta kirjaniku, kes oli peenike, nagu modellid. Tema raamatut saatis suur menu, talt küsiti pidevalt neti teel nõu. Peategelane on muidu väga julge, kuid ainus asi, mis tema julgust tagsi hoiab on tema välimus, mida talle ka meelde tuletatakse, ehk siis, et ta on liiga paks. Samasugused olid ka tema sõbrannad. Nad otsustasid, hakata pidama tuhkatriinu backt, tänu sellele Belindale, ehk raamatu autorile, kellena peategelane ennast raamatus kehastas. Tema sõbrannad seda ei teadnud. Ta ei julgend seda kellelegi avalikustada. Kuid raamatut saatis nii suur menu, et kirjastajad tahtsid teha temast suur avalikku müügireklaami. Seda oli muidugi rakse korraldada. ..... njah, igaljuhul sedal juhtus vele nii mõndagi, kuid mulle meeldis just see, et lool on point. Siin siis see, et inmesi ei tohiks hinnata välimuse järgi, vaid selle järgi, kes on nad sisimuseld. Nagu siingi näha saab, siis inimene saba tegelikult oma välimust muuta. Sama lihtne pole teha oma olemusega. Seda saab küll ajapikku natukene kujundada, kuid mitte väga. Ning meeldis ka tüüp, kes küll ehk alguses hakkas aga suhtlema muudel põhjustel (mis tuleb lõpupoole alles välja), kuid see oli alles kõige alguses, ta suhtles taga edasi, kuna talle meeldis tüdrukuga suhelda ning ta ei hoolinud sellest, milline tüdruk välja nägi...

Täitsa hull...

Mul on nii kiire olnud, ja seda juab terve kuu ja peale... Hullumaja... Arvasin, et see megahüpersuper kiire aeg on vähem kestnud ja samas imestasin, et asjad nii hullult kuhjuvad veel... See lihtsalt on nii pikalt kestnud.

Otsustasin tsitaatide asemel hakata kommenteerima filme. Kuna olen neid viimaselajal väga palju vaadanud ning mitte ei jää meelde, millised neist olid head ja sisukad, millised mitte niihead. Seega oleks päris hea variant neid siia kohe kommenteerida.

Alustamse siis... vaatasin just Watch Kiss teh Bride. Selles mingit suurt pointi mulle ei tundund olevat. Omamoodi ning lõbus vaatamine oli küll. Kuid mulle meeldib, kui filmi on mõngi kasulik/õpetlik sõnum. Film rääkis kunagisest keskaaja sõpradest, kes avastasid üksteist. Omamoodi on see, et nad mõlemad olid poisid. Peale keskkooli nad enam ei suhelnud. umbes 10 aastat hiljem sai Mati pulmateate, tema expoisssõber abiellub. Mati otsustas minna sõbrale külla ning pulmad nurjata, kuna ta ekspoisssõber pidi abielluma tüdrukuga. Kuida asjad kujunesid hoopis teistsuguseks. Selgus, et Mati on olnud sellest ajast alates gei, kuid Raien mitte. Lugu räägib selgusele jõudmisest. Lõppkokkuvõttes abiellus Raien siiski oma türduku Aleksiga ning Mati kiitis selle heaks. Nagu ütlesin, pole mega erilist sisu, vähemalt poindiga. Kuid ta oli teistsugune, kui enamus, mis mulle jällegi meeldis.

Hmm, peaks rääkima, mis veel vahepeal selle kuu aja ja natsa rohkema jooksul on juhtunud... niipalju, kui siis meelde tuleb...

Vahepeal oli vanaisa juubel nt, sugulastega sai kokku. Muidugi pooli umbes ma üleüldse ei teadnud. Pidulik söömaaeg oli, Alatskivi lossis. Päris kena oli. Hmm... hunnik pilte sai tehtud, ma poelgi neid veel näinud, peaks kodustelt küsima, kui nüüd lõpuks maale jõuan. Kuid üldiselt mulle väga ei istu pidulikud istumised sugulastega.

Siis sai Tartu rahvaga ükspäev Tallinnas loomaaijas käidud, kuid seal just väga palju vaadata polnud, suve perioodil on ikka palju parem seal käia. Näeb palju rohkem loomi ning pole ka nii tuuline :D

A, poole kursaga tuli teha ettekanne eetika seminaril. Otsustasime, et teeme nii ettekande, kui näidendi. Kuid näidendist kujunes hoopis välja intervjuud. Käisime siis ükspäev Kaisi ja Mariliisiga neid linnapeal filmimas. Päris lahe oli. Teema pakkus inimestele huvi. Väga paljud olid intervjuu alguses skeptilised natukene, kuid kui lõpetasime, sooviti, et küsiksime veel. Väärtused on lihtsalt kõikide inimeste nii südamelähedane. Igaühel on küll oma, kuid see ongi, et igaüks rääkis just sellest, mis on temale oluline... Seda oli väga lahe teha ka. Peaks teinegi kord seda varainti kasutama.

A, pidin eelmise kuu lõpus minema saksa õppereisile, kuid see kahjuks lükkus edasi. Nimelt oli vahepeal siin ju see tuhapilve värk, hea et ise kusagil lõpskus polnud. Kuigi paljud olid. Mõnele küll meeldis see, kuid enamused siiski eelistasid kiirelt Eestisse tagasi jõuda. Mulle tegelikult täiesti sobis, et see edasi lükkus, kuna mul lihtsalt oli nii kiire, ning see säästis mu jaoks aega. Ja kui see tuleb suvel (loodan, et mul täpselt samal ajal mõnda laagrit või suvekooli pole) siis on lausa super.

Liitusin ka vahepeal heategevusürituse tiimiga. Nimelt EBS ja TPS korraldavad juba teist (vist) aastat projekti "Aita Mõelda Suurelt". Ehk siis porjekti eesmärgiks on koguda raha lastekodu lastele, et toetada nende õpinguid ülikoolis. Meie siis aitasime korraldada heategevuskontserdi. Seda muidugi viimased paar nädalat, kuna paar meie kooli oma hüppasid alt ära ning siis meid nagu nö asendati. Ega vägapaljut mudiugi teha ei saanud. Kahekesi tegelesime kutsete, tänukaartide ning ka lühivideoreklaamiga, mis tuli viimasel minutil laest, et vaja tegeleda. Igaljuhul kontsert läks päris hästi. Mul oli aind natsa veider seal olla, kuna mulle tundus, et ma pole eriti midagi teinud ja et peaksin miskit tegema, kuid noh, see ilmselt sellest, et olen harjund palju ise tegema. Ning vahelduseks oli päris hea olla kõigest pisi-pisi mutter selle kõige sees.

Vahepeal on toimund ka erinevaid kooslekuid, nii Luunja noortevolikogu kui ka Tartumaa Noortekogu oma. Ni üleandmis periood oli ka, vanalt juhatuselt uuele, kuid olgem ausad, see väga ei toimind, järgmisel korral peaks seda tsipa korralikumalt läbi mõtlema ning tegelt sellega hakkama vaikselt tegelema juba praegu.

Oli ka laagrikasvatajate seminar. Ehk siis paar nädalat, kuis oli pandud mingeid loenguid. Enamasti oli loeng terve päev, või kaks loengut ja siis pikk päev....

Sai ka päris palju õmmeldud, sel ajal, kui ma laagriseminari raamses metsal matkal olin, toimus tudengite moekonkurss. Ma siis osalesin ka seal. Kirja panin ennast juba ammu ennem, kui teadsime, et peame siis metsa minema. Ainus õhtu terve aasta peale, mis nii kindlalt paika pandud, et puududa ei tohi. Igaljuhul, sellest tuli palju jama mulle juurde. Alustuseks see, et ei sanaud ise kohapeal olla, tüdrukuid julgustada ning viimaseid sättimisi teha. Samamoodi kaotasin ma tänu sellele modellid, kes olid plaanitud mu kursakaaslaste seast. Nemad pidid ka ju olema metsas matkal. Ega mul siis muud üle jäänud, kui kasutada tartu sõprade abi. Kuid see tähendas, et pidin selleks tulema tartusse proovidesse ning õmblema. See kitsendas mu aega kõvasti, kuna kool siiski tallinnas ning sain vaid vabadel päevadel tartus olla. See siis tõi selle kaasa, et ma asjadega tegelikult valmis ei jõudnud. Mul oli plaanis plajupalju teistsugusemaks asi teha. Tagatipuks ei läinud kohapeal ühele tüdrukule üks kleit selga (puusa kohapealt) ning tüdrukud tegid kohapeal uue kleidi.., päris veider.... Igaljuhul, minu enda jaoks asi läks mitmes mõttes perse. Sorry, et nii väljendan, kuid see veel leebelt öeldud, kuna pärast sain veel teada, et ma oleks saanud siiski kohapeal ise olla ja matkast loobuda (no, mina pole ju metsas esimest korda, nagu päris mitmed olid, ma peaaegu lausa elan metsas). Kuid olgem ausad, tüdrukud suutsid pöris palju päästa. Ma vahepeal olin küll suht tige ja ilmselt ütlesin neile ka halvasti, kuid see tegelikult ei käinud nende pihta. Pigem olin ma olukorra peale tige. Ning see, et nad siiski mu plaanid välja mängisid, küll natsa omamoodi, kuid siiski on see super. Minu plaanid ju ei läinud läbi. Seega suur-suur tänu teile tüdrukud ning kõigile, kes mind abistasid. Järgmine kord olen väga mitmes asjas targem. Ja mis kõigeparem, me polnud sugugi kõige kehvemad ning olime keskmiste seas (no peaaegu proffidega võistlemisest ma ei räägigi, see oli nii eismene kord mulle, kui ka tüdrukutele, vähemalt enamustele). Seega, super!!! Ja tänud kes kõik mind see aeg välja kannatasid ning mind abistasid, ma olin suht sooda sel ajal ning ei mäleta, kuidas kuna mismoodi käitusid. Loodan, et annate andeks :)

Mis siis veel vahepeal toimund, ah ja, sai ka Tartus praktikalt käidnud. Nimelt siis multimeedikutega ning noorteraadios. Sai tehtud nii intervjuusid, vox populit, kui ja otseeetrit. Tahaks juba kuulda, mis sellest kõigest välja tuli, nimelt miksitekse see kõiks üheks raadjiajakirjaks kokku, kõigi meie 9 töö seal. Eks siis näha ja kuulda ole. Igaljuhul olid põnevad ja õpetlikud päevad need. Meil võiks olla rohkem sellised lahedaid prakse/õppeid multimeedikutega....

Otse peale Tartust praksist tulekut läksin neljiärvele, aitäh, et kursakaaslased olid nõus sõitma piibe mnt pidid, et ma kohale saaks. Igaljuhul oli seal EÜLi baaskoolitus. See oli päris põnev. Sai palju kasulikku teada, mida kindasti saab ära aksutada meie kooli ÜE tegemistes ning palju tutvusi ning põnevat aega. Seal oli väga palju tarke inimesi (lausa piinlik omal seal olla, inimesed lihtsalt mega targad) kui ka lõbusat seltskonda (need targad inimesed oskavad ka täiega pidutseda). Igaljuhul väga meeldiv ja õpetlik ning kasulik oli see paaripäevane tripp EÜLi rahvaga.

Kindasti on veel ja veel palju huvitavat toimund, kuid mul on nii mega kiire olnud. Kui saksat käisimejärgi vastamas ning õps jälle soga pani ning ma tummalt vait otsa vahtisin ega midagi öelnud, pidi kursaõde minestama. Ma ju alati ütlen midagi vastu, kuidas ma sel korral nii vakka sain olla. No, ma lihtsalt nii väsind, liiga palju asju on viimasel ajal olnud. Pole nädalaid saanud korralikult magada. Sellist ülekoormust pole ma vist varem kundagi tundnud, vähemalt mitte nii pikalt. Igaljuhul nüüd on terendamas puhkus. Hetkel on juuni peaaegu vaba. Selleks ajaks on läbi nii kool, kui ka mõni suur projekt saab lõplikult lõpetatud... Nii ootan juba. Ning mis kõige peamine. Ma sana jälel oma sõpru näha, nendega meeldivalt aega veeta... Ma niiiiiiiii ootan juba seda aega.