segaseid mõttevälgatusi

Ma siis mõtlesin, et arutleks siin natukene.

Teate, avastasin, et mul pole enam eraelu. Ma ei tea kas see on tulnud Tallinna kolimisest või millest. Iseenesest on küll loogiline, et olen kõigist lihtsalt nii kaugel ja ei saa koguaeg sõpradega kokku saada, kui soovin. Kuid kas see saab täielikult seda põhjustada? Ei see ei saa sellest olla, hakkasin ennast kaotama juba aastaid tagasi.

Ei tea. :( Mull on tunne, et ei tea enam eriti midagi. Ei oska kuskile suunda pürgida. Nagu oleks isiksuse kaotanud ning lihtsalt kulgen. Mõndaaega on seda isegi tore teha, kuid mitte pikalt.

Mis on minus erilisust, mis on minus teistmoodi, kui teistes? Miks mu sõbrad soovivad just minuga suhelda? Kas on see ehk harjumus? Lihtsalt kujunenud olukordadest ning nüüdseks kohustus?

Millepärast ma ei ole võimeline raamatuid lugema? Mul on raamaturiiulis nii head raamatud, ma tahan neid lugeda. Kuid siis kui võtan nad kätte, maailm nagu muutuks. Olgu ma eelnevalt olnud ergas või mitte, siis igaljuhul muutun uimaseks, mõte lakkab töötamast. Ma loen sõnu, tühipaljaid sõnu. Üksikud laused jõuavad minuni. Mõtted ei jõua üldse. Peale paari lehekülje lugemist, pole mul õrna aimugi millest nendel lehekülgedel juttu oli. See on lausa hirmutav.  Kui ma ei suuda lugedes tarkusi omandad, kust ma siis nad saama peaksin. Kõike ei saa ju läbi kogemuse omadada. Mõningaid asju peab lugema.

Kui nüüd järele mõelda, olen ma elus suutnud vaid mõne üksiku raamatu algusest lõpuni läbi lugeda. Enamus kohustusliku kirjandust ma ei lugenud (ärge küsige, kuida ma nad vastatud sain, ilmselt kasutasin kavalust).Ainukene raamat mida ma mäletan, et olen algusest lõpuni läbi lugenud on Tõe ja õiguse esimene osa. Ma võtsin kohe eesmärgiks teha iga peatüki kohta ka väikene omapoolne kokkuvõte. Ma ei tea kas see aitas mul ilusti selle paksu raamatu läbi lugeda nii, et ma sellest ka aru ilusti sain ja kõik minuni jõudis või mis see oli. Ehk oli see maarahvalisus, olen ju maa inimene ning hindan seda kõike. Või oli see midagi muud, ei tea. Igaljuhul mulle see raamat meeldis, ja väga.

Nii tahaks olla kusagil looduskaunis kohas, nautida suveilma ning lugeda mõnda head raamatut. Raamatu võiks saada muidugi ka ilusti läbi loetud.

Ehk on keskkond see, mis ei lase mul raamatutesse süveneda. Ehk pean minema selleks maale, värskesse õhtu ja seal asuma lugema? Oleks vaid vastuseid :)