Hey!
Ma olen varasemalt pidanud blogimist natukene imelikuk, ei mitte siis kui seda teevad teised, vaid just kui pidada silmas enda blogimist.
Kuidagi naljakas mõelda, et ükskõik kes loeb mu mõtteid. Ehk ütlen midagi liiga välja.
Hiljuti käis mul sõbranna Inglismaal ja kui ütlesin, et peame kokku saama, kuna soovin ta kogemusi kuulda, siis ta ütles, et ma võin neid blogist ka lugeda. No, muidugi oleks palju parem tal endalt neid kuulda, kuid olgem ausad, mina ise olen see, kes on koguaeg nii eemal, et raske on kokku saada.
No sellest siis nüüd hakkasin mõtlema, et peaks ehk ise ka kirjutama hakkama, et sõbrad näeks ja kuuleks mis ma teen. Ehk on see küll natukene egoistlik, kuid selle läbi on võimalik natukene silma peal hoida, kuida ühel või teisel sõbral läheb. Pärast ei tundu olevat kohtumiste vahe nii suur ja alati ei pea alustama vanadest lugudest, et mis kõik toimund vahepeal on.
Ma ei tea kas see jääbki uitmõtteks ja siia blogisse ei tulegi eriti sissekandeid. Või hakkan hoopis siia pidevalt kirjutama eks näis.
Ühega aga peate küll arvestama, need kes veel seda ei peaks teadma, ma olen paras kriitik ning kukun omalegi märkamata pidevalt kritiseerima. Andke siis mulle andeks, kui liiga julmalt kirjutan.
Ehk on ka sest blogist sedasi kasu, et vaesed sõbrad ei pea enam nii palju kuulama mu vingumist, loodan, et kirjutan selle kõik siia ning sõpradega saan suhelda juba palu positiivsematel teemadel :)
No comments:
Post a Comment